Otsi sellest blogist Järgmise kasutaja blog »

Kalender

Märts 2010
E T K N R L P
« Veebruar   Aprill »
01020304050607
08091011121314
15161718192021
22232425262728
293031

Sildipilv

Arhiiv

Laupäev, Märts 6, 2010

Terviseameti vaktsiinikampaaniat toetavad seagripivaktsiini müüjad

Kadri Ratt
Postimees
26.02.2010


Terviseameti hetkel TV3s käimasolevat vaktsineerimise telekampaaniat toetavad teiste hulgas samad ravimifirmad, kellelt sotsiaalministeerium ostis hiljuti suurtes kogustes seagripivaktsiini, mis nüüd kipub kätte jääma.

Telekampaanias manitsevad tuntud Eesti arstid elanikke end vaktsineerima. Kampaania meediakulud on terviseameti teatel 250 000 krooni ja kestuseks teles on planeeritud üks kuu, vahendasid Meditsiiniuudised.

Kampaaniat toetavad mitmed ravimifirmad, teiste hulgas GSK, Baxter ja Aventis-Pasteurm kusjuures esimeselt kahelt ostis terviseamet hiljuti seagripivaktsiini, mis nüüd elanike huvipuuduse tõttu aeguma kipub.

Terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri selgitas, et amet alustas vaktsineerimist puudutava kampaaniaga oma eelmise aasta gripikampaaniast järele jäänud vahendite arvelt, kuid teleklippide tootmiseks ametil vahendeid ei jätkunud. Samas kinnitas ta, et kampaania ettevalmistamisel on sisuline pool olnud terviseameti enda kanda.

Ravimiameti peadirektor Kristin Raudsepp terviseameti kampaanias vastuolu ei näe, kuna tellijaks oli amet ise, küll aga oleks tema sõnul pidanud asjaolusid lähemalt uurima hakkama siis, kui kampaania tellijaks ja algatajaks oleks olnud ravimitootjad.

Allikas


Laupäev, Märts 6, 2010

WHO eksperdid: seagripp ei ole veel kõrgpunkti saavutanud

Kaja Koovit
Tarbija24
24.02.2010

Uue gripi H1N1 ehk rahvakeeles seagripi pandeemia ei ole oma kõrgpunkti veel saavutanud, tõdesid eksperdid Maailma Terviseorganisatsioonile (WHO) antud soovitustes.

Ekspertide komitee soovitustes tõdeti, et oli ennatlik järeldada, et H1N1 pandeemia on kõikjal maailmas oma kõrgpunkti juba läbinud ning pandeemia olukorra hindamiseks on vaja lisaaega ning infot, vahendab Reuters WHO pressiesindaja teadet.

WHO plaanib vastava pressikonverentsi korraldada täna.
WHO teatas eelmise aasta juunis, et uus viirus võttis pandeemia mõõtmed, levides kuue nädalaga Mehhikost ja USAst üle maailma.

Tervishoiuagentuuri kinnitatud andmetel on H1N1 võtnud 16 000 inimese elu, kuid WHO tõdeb, et number on tegelikust väiksem, sest mitte kõigil inimestel ei tehta vastavaid teste. Pandeemia vaibumiseni võib minna aasta või kaks ning alles siis saab teha kokkuvõtted selle tegelikust laastamistööst, märgib WHO.

Diagnoositud juhtumitel põhineva analüüsi kohaselt on viirus USAs tapnud 17 000 inimest ning 370 000 on vajanud tõsiste tervisekahjustuste tõttu haiglaravi.

Võrdluseks nõuab tavaline sesoonne gripp maailmas 250 000 kuni 500 000 inimelu, kuid enamus nendest on nõrgad ja eakad. H1N1 ründab aga nooremas eas täiskasvanuid ning lapsi.

Allikas


Pühapäev, Veebruar 21, 2010

Uuring: gripivaktsiini toime kohta puudub tõestus

Marge Sillaots
Õhtuleht
17.02.2010

Cochrane Collaborationi tehtud uuring näitab, et puudub igasugune tõestus selle kohta, et gripivaktsiin on tõhusam kui käte pesemine või tubade tuulutamine.




Svenska Dagbladet kirjutab, et instituudi uuringu andmeil ei ole selget tõestust, et gripivaktsiin oleks parem odavamatest meetoditest, näiteks käte pesemine.

"Meie analüüs pärineb miljoneist andmeist üle maailma 40 hooaja jooksul. Võime järeldada, et gripivaktsiin on heal juhul vaid veidi parem ennetus," rääkis Thomas Jefferson, kes on üks raporti autoreist.

CC on ka varem, täpsemalt neli aastat tagasi, avaldanud sarnase uuringu, mis seadis kahtluse alla vaktsiini tegeliku toime. Uue raporti jaoks pandi kokku 75 parimat uurimust ja tõestust. CC kinnitab, et andmete kvaliteet ei pruugi küll olla kõige parem, ent sellest võib siiski järeldada, et vaktsiinil puudub reaalne toime.

Intsituut soovitab suuremal rahvusvahelisel pinnal teha sarnane uuring, mis oleks riigi finantseeritud. CC instituut ise on rahvusvaheline mittetulundusühing, mille tegevusala on tervishoid.

H1N1 viiruse ehk seagripi vaktsiini ümber on tulisemaid arutelusid aset leidnud ka varem, kui nii mitmedki mõjukad teadlased on leidnud seoseid vaktsiini ja ravimitööstuse kasumiahnusega.

Allikas


Pühapäev, Veebruar 21, 2010

Terviseamet: uus gripilaine võib tulla, võib ka mitte

Merike Tamm
Tarbija24
17.02.2010

Kui jaanuari algul oli terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar veel suhteliselt kindel, et kohe-kohe on saabumas teine gripilaine, siis viimased märgid ei luba sajaprotsendiliselt kinnitada ei seda ega ka vastupidist võimalust.

Praegu näitab grippi haigestumise arv nädal-nädalalt vähenemise tendentsi grippi haigestunute arv kahanes nädal varasemaga võrreldes 45 protsenti, kõigisse ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine püsis samal tasemel.

«Enne kui märtsi keskpaik möödas, ei julge küll sajaprotsendiliselt öelda, et haigestumine ei hakkagi enam tõusma,» sõnas terviseameti pressiesindaja Iiris Saluri. «Võib juhtuda, et teist gripilainet enam ei tule, aga võib veel ka juhtuda, et tuleb.»

Saluri tõdes, et kõigil eelnevatel aastatel on reeglina haigestumise kõrgaeg olnud veebruaris ja märtsis, sel hooajal tuli gripilaine tavapäratult juba novembris. «Kui novembris olnud haigestunute suur arv jääbki tänavuse hooaja tipuks, siis paanika oli küll suurem, kui tavapärastel aastatel, sest tegelikult haigestumiste üldarv ei olnud varasematest kõrgem,» sõnas Saluri.

Ka mujal Euroopas on praegu haigestumine ühtlaselt madalal tasemel, kuid see ei näitavat midagi. «Mille põhjal võiks teha kaugemaleulatuvaid järeldusi, on vaadata lõunapoolkera, kus praegu valmistutakse järgmiseks gripihooajaks, samal ajal kui meil on see lõppemas.» Epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar tõdes sealseid olusid hinnates, et teist haigestumise lainet seal ei tulnud.

«Meie oleme nendega peegelpildis - kui meil hakkab märtsis gripihooaeg lõppema, siis neil see algab,» selgitas terviseameti pressiesindaja. Näiteks oli uut grippi suvekuudel palju Austraalias ja Lõuna-Aafrikas.

Ka külmadele ilmadele gripi kadumisel loota ei saa: «Meil on alati olnud veebruaris külmad ilmad,» märkis Saluri. Varasematel aastatel on grippi haigestumine tõusnud veebruari lõpust märtsi lõpuni.

«Praegu on gripihooaeg ja inimestel tasub ettevaatlik olla. Kes põevad kroonilisi haigusi - soovitame vaktsineerida,» kordas pressiesindaja oma mantrat.

Vaktsiini jääb kõvasti üle

Terviseameti andmetel on uue gripi vastu tehtud vaktsineerimisi praeguseks üle 46 000. Eesti riik ostis seagripi hirmus kahelt tootjalt aga kokku 250 000 doosi vaktsiini. Iiris Saluri sõnul on praeguseks hetkeks järel vähem kui 200 000 doosi, sest arvestada tuleb ka teatud kadu. Nimelt tuleb 10 doosi sisaldav viaal tuleb ära kasutada kolme tunni jooksul.

Kui palju riigi ostetud seagripivaktsiini üle jääb, selgub sotsiaalministeeriumi kinnitusel täpsemalt aprillis. «Siis kogub terviseamet tervishoiutöötajatelt kokku lõplikud andmed kasutamata jäänud vaktsiinide kohta,» sõnas ministeeriumi asekantsler Ivi Normet.

Tema sõnul teeb Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) lähipäevil otsuse järgmise hooaja (2010/2011) sesoonse gripivaktsiini koostise kohta. «Sõltuvalt WHO otsusest arutatakse, mida teha võimaliku ülejääva vaktsiinikogusega,» lisas Normet.

Vaktsiini mõju pikkuseks organismis hinnatakse umbes aasta. Saluri märkis, et vaktsineeritava viirusetüvi vastu jääb inimene tõenäoliselt kaitstuks ka järgmiseks hooajaks. «Aga gripiviirus on väga muutlik viirus,» viitas ta sellele, et kõigi teiste ülemiste hingamisteede viiruste eest üks vaktsiin siiski ei päästa.

Allikas


Pühapäev, Veebruar 21, 2010

Ekspert: teist gripilainet ei pruugi tulla

Marina Lohk
Postimees
16.02.2010

Kui varem arvati, et Eestisse võib teine gripilaine jõuda veebruaris, siis uuemate andmete järgi ei pruugi teist lainet üldse tulla, ütles terviseameti epidemioloogianõunik Kuulo Kutsar.

Kutsar tõi intervjuus ERRi uudisteportaalile näiteks Austraalia ja Uus-Meremaa, kus gripihooaeg möödus ühe kõrgema haigestumise lainega.

«Tõepoolest viimased lõunapoolkera andmed räägivad natuke teist juttu, võrreldes sellega, kuidas on Eestis ja ka muudes Põhjamaades varem sesoonne gripp kulgenud,» ütles ta.

Varasem arvamus, et Eestis algab teine gripilaine jaanuari lõpus-veebruari alguses, oli Kutsari sõnul üks võimalikest variantidest, mis tugines varasemal gripi kulul.

Allikas


Pühapäev, Veebruar 21, 2010

Uue gripi vaktsiin tõi kaasa tugeva peavalu

Marina Lohk
Postimees
11.02.2010



Ravimiameti andmetel on uue gripi vaktsiinid peamiselt tekitanud mittetõsiseid kõrvaltoimeid, kuid viimase nädala jooksul (2.-10. veebruar) registreeriti üks tõsine kõrvaltoime - paar tundi pärast süsti saamist tekkinud tugev peavalu, mis püsib siiani.

Patsient oli saanud Celvapani vaktsiini ning ta suunati peavalu tõttu neuroloogi konsultatsioonile.

Mittetõsiste kõrvaltoimetena on Celvapani puhul registreeritud kurguvalu, nohu, pearinglus, süstekoha reaktsioon.

Pandemrix on viimase nädala jooksul esile kutsunud süstekoha reaktsioone, külmavärinaid, palavikku, iiveldust, oksendamist, kõhuvalu, liigesvalu, nõrkust, pearinglust, köha.

Allikas


Pühapäev, Veebruar 21, 2010

Suri veel üks uut grippi põdenu

Marina Lohk
Postimees

10.02.2010



Möödund nädalal lisandus terviseameti andmetel üks uue gripi surmajuht - suri 75-aastane meesterahvas, kes põdes kroonilisi haigusi.

Kokku on Eestis surnud 17 uude grippi nakatunud inimest, neist kaks last vanuses 13 ja 14, kuus inimest vanuses 30 kuni 65 ning 9 inimest vanuses alates 65. eluaastast. Lahanguproove on uuritud uuele gripile 33-l korral, neist 13 on olnud positiivsed.

Möödunud nädalal sai terviseameti nakkushaiguste laboris positiivse kinnituse 15 A-gripi proovi, neist 11 uuele gripile, ühel juhul oli tegemist B-gripiviirusega.

Hooaja algusest on tervisekaitseinspektsiooni nakkushaiguste laboris uuritud 2478 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 865 uue gripi A(H1N1) proovi.

Allikas


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Dr Suurküla: Eestis kasutatakse ohtlikku gripivaktsiini

Askur Alas
Eesti Ekspress
01.02.2010

Väliseesti arsti, Rootsis elava sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialisti Jaan Suurküla väitel kasutatakse Eestis elavhõbeda- ja skvaleenisisaldusega gripivaktsiini, mis võib tekitada kahjulikke kõrvalmõjusid. Samast vaktsiinist keeldus Saksa sõjavägi.


 

Sotsiaalministeeriumi andmeil kasutatakse Eestis pandeemilise gripi vaktsiine Celvapan ja Pandemrix. „Pandeemilise gripi vaktsiin Celvapan ei sisalda skvaleeni ega elavhõbedaühendeid. Pandeemilise gripi vaktsiini Pandemrix üks doos (0,5 ml) sisaldab 5 mikrogrammi elavhõbedaühendit tiomersaal ning vaktsiini koostises olev adjuvant sisaldab skvaleeni 10,69 milligrammi. Nimetatud kontsentratsioonides on need ühendid inimorganismile ohutud ning seda on kliiniliste uuringutega tõestatud,“ ütles rahvatervise osakonna peaspetsialist Martin Kadai.

Väliseesti päritolu arsti Jaan Suurküla sõnul pole aga nimetatud kliinilised uuringud tehtud sõltumatu uurijate poolt, vaid tellitud või korraldatud vaktsiini tootja poolt, lisaks on need ka salastatud. „Selleks, et kliiniline uuring oleks usaldav, peab see olema rahastatud riikliku asustuse poolt. Minu teada sellist uuringut pole olemas Pandremixi kohta,“ ütles Suurküla.

Suurküla seab sellised uuringud suure kahtluse alla. „Tehtud kliinilistel uuringutel Smith Kline Glaxo (SGK) Pandremix vaktsiini kohta on kasutatud "vaktsiini imitatsiooni" (mock vaccine), mis pidi erinema ainult antigeeni (tapetud viiruste ainete sisu) suhtes (mis oli h2n5 linnu viiruse antigeen, h1n1 antigeeni asemel). Kliinilistes proovides anti seda eelvaktsiini doosis, mis sisaldas poole koguse skvaleeni võrreldes sellega, mida antakse tegeliku vaktsinatsiooni puhul. Isegi tootja ise on kinnitanud, et skvaleeni kõrvalmõjude oht tõuseb, mida suurem on doos. See tähendab, et need kliinilised uuringud, mis kinnitasid, et vaktsiin ei too kaasa halbu kõrvalmõjusid, on väärtusetud,“ väidab Suurküla. Lisaks kasutati tema sõnul katsetes noori terveid inimesi, kellel on stabiilsemad immuunsussüsteemid, selle asemel, et kasutada inimesi riskigruppides. Seega tehti uuring, kus tõsiste kõrvalmõjude ohtu vähendati kunstlikult olulisel määral.

„Skvaleeni ja elavhõbeda komplikatsioonid ei teki alati järsku. Need ained võivad käivitada haiguseprotsessi, mis võib võtta kaua aega, enne kui annab sümptomeid. Aga SKG Pandremix vaktsiini kliinilised turvalisuse uuringud registreerivad ainult reaktsioone, mis tekivad lühikese aja, mõne nädala jooksul,“ kinnitab ta.

Kokkuvõttes leiab ta, et tegelikult oleks väga imelik, kui tootjad ja nende uuringud oleksid usaldatavad, kuna negatiivsete efektide tunnistamine tooks kaasa kaotusi miljardites eurodes.

Suurküla küsib Ekspressile saadetud kirjas sotsiaalministeeriumilt, kas ametnikud tõesti arvavad:

1) Et Saksa sõjaväe meditsiinilised eksperdid, kes keelasid ära SGK vaktsiini kasutamise ja soovitasid skvaleenivabat vaktsiini, on ebakompetentsed?
2) Et Saksa keskkonnaspetsialistide assotsiatsioon, kes hoiatas skvaleeni eest SKG vaktsiinis, on ebekompetentne?
3) Et USA Kongress ei olnud võimeline kasutama kompetentseid spetsialiste nõuandjatena, kui keelas skvaleeni kasutamise vaktsiinides?
4) Et erapooletud uuringud, mis on näidanud, et skvaleeni vaktsiin tõi kaasa autoimmuunsuse sümptomid, pole usaldatavad?
5) Et SKG poolt korraldatud kliinilised uuringud nende vaktsiini kohta on usaldatavad?

6) Kui mitte, kuidas saab Sotsiaalministeerium viidata nende ja teiste vaktsiinitootjate kliiniliste uuringutele, väites, et skvaleen on turvaline?

Allikas


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Grippi haigestumine kahanes märgatavalt

Merike Tamm
Postimees
03.02.2010

Möödunud nädalal kasvas viie protsendi võrra ülemiste hingamisteede viirusnakkustesse haigestumine, seejuures on aga grippi haigestumine viiendiku võrra vähenenud ning haigestumise intensiivsust hinnatakse madalaks.

Jaanuari viimasel nädalal pöördus terviseameti andmetel arstide poole kokku 3540 inimest. Ehkki ülemiste hingamisteede viirusnakkusi on saanud nädal varasemast enam inimesi, on langenud grippi ja gripilaadsetesse haigusesse haigestumine 20 protsenti.

Eestis ringlesid üheaegselt mitmed viirused - domineerisid paragripiviirus (19 protsendil) ja RS-viirus (20 protsendil).

Uue gripi viiruse A/H1N1 osakaal langes nädalaga 29-lt protsendilt 15-ni, A-gripiviirus 19 protsendilt 3-le.

Haigestumuse langus oli suurim Hiiumaal, suurim haigestumuse tõus Saaremaal, Viljandi- ja Valgamaal.

Jaanuari viimasel nädalal sai positiivse kinnituse 9 uue gripi proovi. Ühtegi uuest gripist põhjustatud surmajuhtu möödunud nädalal ei registreeritud. Gripihooaja algusest alates on surnud 16 inimest.

Euroopa gripiseire võrgustiku andmetel on ka mujal haigestumise intensiivsus madal. Keskmiseks hinnatakse seda Armeenias, Bulgaarias, Iisraelis, Maltal, Moldovas, Poolas, Rumeenias ja Venemaal.

Allikas


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Teadlane: vaid üksikutes vaktsiinides on elavhõbedat

Merike Tamm
Postimees
30.01.2010

Tartu Ülikooli dotsendi kinnitusel on elavhõbedaühendit lisatud vaid kahesse Eestis kasutusel olevasse vaktsiini ning neis olev kogus pole organismile ohtlik, sest keha väljutab selle väga lühikese aja jooksul.

Tartu Ülikooli peremeditsiini õppetooli dotsent Marje Oona sõnas, et säilitusainena on väikeses koguses etüülelavhõbedaühendit vaid kahes kõigist Eestis praegu kasutusolevatest vaktsiinidest.

«Ühendit on kahest kasutuselolevast pandeemilise gripi vaktsiinist ühes - 2,5 mikrogrammi Pandemrixis. Celvapani-nimelises uue gripi vaktsiinis üldse etüülelavhõbedat ei ole,» kinnitas Oona.

Mitte üheski riikliku immuniseerimiskava alusel lastele tehtavas vaktsiinis elavhõbedaühendeid ei ole.

«Kõigist ülejäänud Eestis praegu kasutusel olevatest vaktsiinidest on etüülelavhõbedaühendit vaid ühes täiskasvanutele mõeldud difteeria-teetanuse vaktsiinis Imovax dT Adult, kui see on mitmeannuselise viaalina,» rääkis ta, lisades, et ka seal on ühendit väga väike kogus, 25 mikrogrammi ehk miljondikku grammi.

«Sellisel etüülelavhõbedakogusel mingeid toksilisi toimeid täheldatud ei ole,» kinnitas Oona.

Oona selgitas, et etüülelavhõbe on keemiline ühend, mille poolväärtusaeg pole pikk, mis tähendab, et igas vanuses inimeste organismist viiakse see välja vähem kui nädalaga ning see ei kuhju.

Kalas teine ühend

Tavaliselt vaktsiinide elavhõbedakogustest rääkides võrdluseks toodavas tuunikalas on aga teine ühend - metüülelavhõbe. «Tuunikalas - ja igas muuski toidus ja joogis - on veidi metüülelavhõbedat, mille väljutamise aeg on oluliselt pikem, 40-50 päeva ning mis on ka etüülelavhõbedaga võrreldes toksilisem,» selgitas dotsent.

Metüülelavhõbedat on eri toitudes ja jookides erinevates kontsentratsioonides ja kalades on seda suhteliselt rohkem. «Näiteks rinnapiimas on metüülelavhõbedat maailma eri piirkondades läbi viidud uuringute andmetel keskeltläbi 0,5 kuni 3 mikrogrammi liitris, tuunikalas keskeltläbi 12 mikrogrammi saja grammi kohta.»

«Kuid igapäevaselt mõne mikrogrammiliste koguste kaupa organismi sattuval metüülelavhõbedalgi toksilist toimet ei ole, sest ka see ühend väljutatakse sapi ja väljaheitega ning nendes annustes ta ei kumuleeru,» rahustas Oona.

Allikas


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Algas kaitseväelaste vaktsineerimine uue gripi vastu

Merike Tamm
Postimees
29.01.2010

Kaitseminister Jaak Aaviksoo teatas, et kaitseväes algas nii ajateenijate kui kaadrikaitseväelaste seagripi vastu vaktsineerimine.



Riigikogu riigikaitsekomisjonile saadetud kirjaga informeeris minister, et kuna valitsus otsustas jaanuari algul teha kõigile elanikele uue gripi vaktsiini kättesaadavaks, osutub nüüd võimalikuks ka kõigi kaitseväelaste vaktsineerimine.

«Kaitseväe meditsiiniteenistuse koordineerimisel on struktuuriüksustes alustatud nii ajateenijate kui ka kaadrikaitseväelaste vaktsineerimisega,» kinnitas minister Aaviksoo.

Aaviksoo märkis, et kaitseministeerium esitas 26. novembril sotsiaalministeeriumile taotluse, milles palus A(H1N1) gripi vastase vaktsiini jaotuskava planeerimisel arvestada riskirühmade hulka ka ajateenijad ja rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalevad kaadrikaitseväelased.

Kaitseväelaste vaktsineerimise vajadusele juhtis sügisel tähelepanu just riigikogu riigikaitsekomisjon, saates Aaviksoole märgukirja, et ka Eesti kaitseväelaste jaoks tuleks osta uue gripi vaktsiini ja nad vaktsineerida. «Kui me vaatame gripi ennetuse soovitusi, siis üks põhilisi soovitusi on see, et haiged peaksid koju jääma,» rääkis komisjoni esimees Mati Raidma. «Kaitseväes selline soe soovitus ei kehti.»

Allikas
 


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Uus gripp võttis veel ühe elu

Merike Tamm
Postimees
28.01.2010

Möödunud nädalal registreeriti ühe vanema naise surm, kellel tuvastati uus gripp.

Terviseameti andmetel suri 69-aastane naine, kes oli haiglaravil kroonilise haiguse põhjustatud komplikatsioonide tõttu.

Kokku on Eestis surnud seagripiga nakatunud 16 inimest. Neist kaheksa inimest olid vanuses 65 aastat ja enam, kuus inimest olid vanuses 30-65 aastat.

Kahel juhul tuli kinnitada laste surm, vanuses 13 ja 14 aastat.

Surnutest 11 on olnud mehed ja viis naised.

Lahanguproove on uuritud uuele gripile 31 korral, neist 13 on olnud positiivsed.

Möödunud nädala jooksul sai positiivse kinnituse 31 terviseameti nakkushaiguste laboris uuritud A-gripi proovi, neist uuele gripile 20.

Hooaja algusest on terviseameti nakkushaiguste laboris uuritud 2029 proovi uue gripi tekitaja suhtes. Positiivse kinnituse on saanud 841 uue gripi A(H1N1) proovi.

Allikas


Laupäev, Veebruar 6, 2010

Seagripp: kas sotsiaalministeerium ostab ikka turvalised vaktsiinid?

Eesti Ekspress
26.11.2009

Sotsiaalministeerium sõlmib seagripivaktsiini ostmiseks lepingud ravimifirmadega Glaxo SmithKline (GSK) ja Baxter. Kuid mõlemal firmal on esinenud probleeme vaktsiinide tootmisel või töötlemisel.

24. novembril teatas uudisteagentuur Associated Press, et GSK soovitas Kanada meedikutel lõpetada ühe GSK seagripivaktsiini partii kasutamise, kuna see võib vallandada eluohtlikke allergiaid.

Hoiatus tehti pärast seda, kui ühest partiist pärit vaktsiini kasutamise järel oli tavalisest rohkem allergiajuhtumeid.

Partiis oli 172 000 doosi vaktsiini. Pole teada, kui palju nendest oli enne teadet juba ära kasutatud.

Suurbritannia tervishoiuteenistus ei soovita GSK poolt toodetavat Pandemrixi-nimelist vaktsiini kanamunaallergikute vaktsineerimiseks, kuna see võib kaasa tuua hingamisšoki või hingamisraskusi (vt www.nhs.uk). Kanamunaallergiat esineb peamiselt lapseeas. Kanamunaallergikutele tuleb hankida vaktsiini Celvapan, mille tootmisel pole kasutatud kanamune.

Tšehhi uudisteagentuur Ceske Novini.cz teatas augustis sealsele tervishoiuministeeriumile viidates, et kõnelused vaktsiinitootja Baxteriga katkesid pärast seda, kui firma ei suutnud anda garantiid oma vaktsiini ohutuse kohta. Kokku ei suudetud leppida ka selles, kes kannab vastutust vaktsineerimise võimalike kõrvalmõjude eest.

Tšehhide umbusk Baxteri vastu on mõistetav. Veebruaris teatas uudisteagentuur Bloomberg.com juhtumist, kus Baxteri USAs asuvast vabrikust saadeti mitmesse riiki, sh ka Tšehhis paiknevasse laborisse testimiseks viirusematerjali, mis oleks pidanud olema nakatatud hooajalise gripi viirusega. Eksituse tõttu sisaldas see aga hoopis elavat linnugripi viirust (H5N1) ja tekitas tõsise nakatusohu. Juhtumile pööras tähelepanu ka Maailma Tervishoiuorganisatsioon.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Usk seagrippi hakkab kaduma

Urmas Nemvalts
Tarbija24
11.01.2010



Allikas
 


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Euroopa lubab müügile veel ühe seagripivaktsiini

Siiri Erala
Postimees
22.01.2010



Euroopa Ravimiamet otsustas lubada müügile veel ühe seagripi vastu võitlemiseks mõeldud vaktsiini.

Vaktsiini nimi on Arepanrix ja selle töötas välja ravimifirma GlaxoSmithKline (GSK). Amet andis vaktsiinile müügiloa kiirendatud korras, esimesed andmed selle toime kohta esitas GSK läinud juulis. Uued kliinilised andmed vaktsiini toimest lastel ja täiskasvanutel laekuvad kevadel.

Varasemast on Euroopas lubatud müüa kolme vaktsiini Celvapan, Focetria ja Pandemrix. Eestis on neist kasutusel kaks -  Celvapan ja Pandemrix.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Tamiflud võtnud naine jäi pimedaks

Inna-Katrin Hein
Elu24
22.01.2010

Gripiravimit Tamiflud võtnud inglanna jäi nägemisest ilma.

Samantha Millard helistas meditsiiniabi telefonile, kuna kahtlustas, et tal on seagripp, kirjutab foxnews.com.

Tal soovitati palaviku ja halva enesetunde leevendamiseks võtta menukat gripiravimit Tamiflud.

72 tundi hiljem vaakus naine elu ja surma piiril ning ta viidi haiglasse.

Millardil diagnoositi Stevens-Johnsoni sündroom, mis tekitas nahakahjustuse ning epidermiline  toksiline nekrolüüs, mis võttis talt nägemise.

Haiglas tehtud testid näitasid, et tal ei olnud H1N1-viirust.

Millardi arstide kinnitusel jääb ta ellu, kuid paranemine võib aega võtta kuni kaks aastat. Samuti ei oldud kindlad, kas ta nägemine taastub.

«Mu elu varises kokku. Ma ei saa enam midagi üksinda teha,» oli naine murtud.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Arstid soovitavad gripi vastu vaktsineerida

Veiko Pesur
Postimees
22.01.2010

Eesti arstide ühendused soovitavad gripileviku pidurdamiseks inimestel end vaktsineerida.

Arstid märgivad, et tõenäoliselt saabub uus gripilaine veebruaris-märtsis ning seega võib haigestuda veel suur hulk inimesi.

«Vaktsineerimine on ohutu ja efektiivne gripi ennetamise meetod. Euroopa Liidus registreeritud uue gripi vaktsiinid on tõhusad ja nendega kaasnevad terviseriskid väikesed,» teatasid arstide liidud ühisavalduses.

Vaktsineerimine on vabatahtlik. Mida suurem osa elanikest on vaktsineeritud, seda raskemini viirus levib ja seda vähem inimesi haigestub.

Arstid nendivad, et sotsiaalministeerium tegi vaktsiini ostes ja kõikidele soovijatele vaktsineerimist võimaldades õige otsuse, sest kui on võimalik ulatuslikku haigestumist ennetada, siis on mõistlik seda ka teha.

Eriti oluline on vaktsineerida riskigruppidesse kuuluvaid inimesi, kellel võib sagedamini esineda raskeid sümptomeid ja tüsistusi. Riskigruppi on arvatud kuni 18-aastased lapsed, rasedad ja hiljuti sünnitanud naised, kroonilisi kopsu- ja südamehaigusi põdevad ja immuunpuudulikkusega inimesed.

«Soovitame vaktsineerima minna ka teistel, eelkõige neil, kes iga päev puutuvad palju kokku teiste inimestega,» ütlevad arstid.

Infot uue gripi ja vaktsineerimise kohta leiab terviseameti ja ravimiameti kodulehekülgedelt. Vaktsineerida saab perearstide ja naistearstide juures.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Briti laste seas uude grippi nakatumine seniarvatust kümme korda suurem

Kaja Koovit
Postimees
21.01.2010

Eelmisel aastal haigestus Suurbritannia pandeemiast enim haaratud piirkondades H1N1 ehk seagripi viirusesse iga kolmas laps. See on kümme korda seniarvatust rohkem, selgus Briti Tervisekaitseagentuuri (HPA) uuringust.

Briti Tervisekaitseagentuuri (HPA) eksperdid kasutasid uuringus mullu augustis ja septembris ehk pärast Briti H1N1 gripi esimese laine lõppu võetud 1900 vereproovi ning võrdlesid neid 2008. aastal võetud ligi 1400 vereprooviga, edastas Reuters.

Uuring näitas, et esimeses laines oli seagrippi nakatumine kõige kõrgem kuni 15- aastaste laste seas. 5-14-aastastest koolilastest nakatus kõrge nakatumistasemega Londonis ja Inglismaa keskosas 42 protsenti. Verenäidised kinnitasid, et Londonis oli alla 15aastaste nakatumine 10 korda kõrgem kui HPA esialgu arvas.

Eksperdid tõdesid meditsiiniajakirjas The Lancet avaldatud uuringus, et lapsed on uue gripi suhtes kõige vastuvõtlikumad ning neid peaks esmajärjekorras vaktsineerima. «Uuring näitab H1N1 esimese laine leviku tõelist suurust ning tulemused peaksid olema laiendatavad ka teistele riikidele,» tõdesid nad.

WHO andmetel on enam kui 200 riigis registreeritud ligi 14 000 ametlikku seagripi surma, kuid pärast pandeemia lõppu kulub tegelike tulemuste kindlakstegemiseks 1-2 aastat ning tegelik surmajuhtude arv võib olla oluliselt suurem.

WHO hinnangul on pandeemia taandumas, kuid välistatud ei ole viiruspuhangu kolmas laine.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Uus gripp sai noorele rasedale naisele saatuslikuks

Madis Filippov
Postimees
21.01.2010

Möödunud aasta 22. detsembril suri kodus lapseootel naine, kel tuvastati hiljem uus gripp. Arstid soovitavad riskigruppi kuuluvatel inimestel kindlasti vaktsineerima minna.

Terviseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri kinnitusel ei pöördunud 30-aastane naine, kes oli 12. nädalat rase, arsti juurde. Nii tuvastati haigus alles hiljem lahkamisel, nagu enamikul uue gripiga seotud surmajuhtudel.

«Ta põdes ka erinevaid kroonilisi haigusi,» märkis Saluri. Needki võisid organismi nõrgestada.

Kokku on praeguseks haigus Eestis murdnud 15 inimest, neist neli naist. Seitse inimest olid vanuses 65 aastat ja enam, vanuses 30–65 oli kuus inimest, kahel juhul surid lapsed vanuses 13 ja 14 aastat.

Eesti Perearstide Seltsi juhatuse liige Diana Ingerainen ütles, et gripp on alati väga tõsine haigus, ning rõhutas, et riskigruppe ei võeta lambist ega laest. «Näiteks Uus-Meremaal oli 20st uue gripiga surnust kaheksa rasedad või vahetult sünnitanud,» lausus ta.

Perearsti ja Eesti Tervise Fondi juhatuse esimehe Eero Merilinnu sõnul peaks haigusekahtlusega rase kindlasti pöörduma arsti poole.

«Saame teha gripi kiirtesti,» rääkis ta. «Kui mitterasedad võiksid esialgu võtta palavikualandajaid ja jälgida ennast, siis rasedate puhul tuleks tegutseda pigem rohkem kui vähem.»

Eesti Arstide Liidu presidendi Andrus Mäesalu sõnul kuuluvad rasedad riskigruppi ja peaks seetõttu kindlasti vaktsineerima minema.

«Rasedus on selline seisund, mille puhul peaks enne vaktsineerimist arstiga konsulteerima, ja iga konkreetse juhtumi puhul teeb otsuse arst koos patsiendiga,» märkis Merilind.

Tema sõnul on riiklikust seisukohast hea kutsuda kõiki vanemaid vaktsineerima, aga arstlikust seisukohast tuleb otsus teha iga patsiendi puhul individuaalselt.

Ingerainen märkis, et vaktsiin lapsele halvasti ei mõju ning vaktsineerides väheneb ka võimalus haigust edasi kanda. «Kui vaadata koguhulka, kes on vaktsineeritud, siis oleks sealt välja tulnud juba olulisemad tüsistused,» sõnas ta.
Viimastel andmetel on vaktsineerimas käinud vaid üle 20 000 inimese, kellest kolmandik ei kuulu riskigruppi. Perearst Merilinnu sõnul pole tavainimestel põhjust vaktsineerimist karta, kuna see on teadlik kaitse haiguse vastu.

Tallinna Arstide Liidu juhi Toomas Kariisi sõnul on eestlaste loid kaasaminek vaktsineerimisega vähese terviseteadlikkuse tunnus. «Inimesed pole küllalt teadlikud, missugused ohud neid ähvardavad,» lausus ta.
 

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Uue gripi vastu on end vaktsineerinud üle 20 000 inimese

Kai Simson
Maaleht
19.01.2010

Uue gripi vastu on end lasknud vaktsineerida üle 20 000 inimese, neist rohkem kui 8000 lisandus möödunud nädalal.

 

11. – 17. jaanuarini teostati Eestis uue gripi vastu üle 10 000 vaktsineerimise, vahendab Terviseamet. Esimese vaktsiini annuse said 8102 inimest, 2442 inimest käisid end vaktsineerimas teise annusega.

Kokku on ajavahemikul eelmise aasta 15. detsembrist kuni 17. jaanuarini viidud läbi 23 733 vaktsineerimist. Kolmandiku vaktsineeritutest moodustavad inimesed, kes ei kuulu ühtegi riskirühma.

Üle 5000 vaktsineeritutest on 18 – 64-aastased erinevaid kroonilisi haigusi põdevad inimesed. Tervishoiutöötajaid on vaktsineeritute hulgas 2847. Rasedaid või kuni 6-kuu vanuste imikute emasid on vaktsineerimas käinud 914.

Jätkuvalt saavad kõik soovijad end gripi vastu vaktsineerida. Selleks kõige lihtsam viis on võtta ühendust oma perearstiga.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 24, 2010

Seagripivaktsiini on maailmas saanud üle 36 miljoni inimese

Siiri Erala
Postimees

18.01.2010

Pandeemilise gripi vaktsiine on manustatud vähemalt 32,4 miljonile inimesele, nende hulgas 220 000 rasedale. Koos riiklike vaktsiinidega nagu Fluval P ja Panenza, mida Eestis ei turustata, on vaktsiini saanud vähemalt 36,4 miljonit inimest.

Euroopa Ravimiameti viimastel andmetel võib pärast sellise hulga inimeste vaktsineerimist jätkuvalt öelda, et vaktsiinide kasu-riski suhe on positiivne ja ilmnenud kõrvaltoimed pole enamasti tõsised.

Eestis on seagripi vastu vaktsineeritud vähemalt 11 400 inimest ja kõrvaltoimetest on ravimiametile teada antud 11 korral.

Vaktsiini Celvapan puhul on ilmnenud vähem tõsiseid kõrvaltoimeid nagu palavik, külmavärinad, oksendamine, nohu, köha, suulaeturse, ebameeldiv maitse suus, õhupuudus ja kõrispasmi tunne. Ühel korral tekkis Celvapani manustamise järel kroonilise obstruktiivse kopsuhaigusega patsiendil ka veriköha ja ta vajas haiglaravi. Siiski ei saa ravimiameti hinnangul olemasolevate andmete põhjal kindlalt väita, et veriköha oli seotud vaktsineerimisega.

Teise Eestis kasutatava vaktsiini Pandemrix puhul oli enamikul teatatud juhtudest patsientidel tekkinud süstekoha valulikkus, punetus ja turse, harvem palavik. Ühel juhul kaasnes lapsel lisaks palavikule ja süstekoha reaktsioonidele veel üldine laiguline nahapunetus.

Euroopa Ravimiametile on seagripivaktsiinide kõrvaltoimete kohta teatiseid laekunud 11 649. Sealjuures on Celvapaniga vaktsineeritud rohkem kui 260 000 inimest, Focteriat on saanud 7,5 miljonit inimest ja vaktsiini Pandemrix vähemalt 23,4 miljonit inimest.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Autor: Rauno
Kommenteeri(0)


Tagid: Seagripp
Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Kogu seagripivaktsiin on Eestis kohal

Merike Tamm
Postimees
13.01.2010

Eile saabus Eestisse viimane kogus uue gripi vastast vaktsiini.

Sotsiaalministeeriumi pressiesindaja Jana Rosenfeld kinnitas Postimees.ee'le, et eile saabus 102 000 doosi Celvapani, millega on kogu tellitud vaktsiin Eestil nüüd kätte saadud.

Veel möödunud nädalal ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur, et peab vaktsiinitootjatega läbirääkimisi selle nimel, et jätta osa Eestile tellitud vaktsiinist välja ostmata, sest elanikel on liiga väike huvi selle vastu. Vaktsiiniülejääkidega on hädas mitmed teisedki Euroopa riigid.

Kokku ostis Eesti 250 000 doosi seagripi vastast vaktsiini, millest esimene saadetis jõudis detsembri keskpaigas.

Esmaspäevase seisuga oli end vaktsineerida lasknud veidi üle 11 400 inimese. Huvi kaitsesüstimise vastu tõusis pärast seda, kui valitsus möödunud nädalal otsustas selle teha kättesaadavaks kogu elanikkonnale.

Kokku kulub Eestil vaktsiini ostmisele ja vaktsineerimise korraldamisele 35 miljonit krooni, millest 20 miljonit eraldas valitsus oma reservist, ülejäänud tuli haigekassa reservist.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Dr. Suurküla: gripivaktsiinid on kasutud

Eesti Ekspress
12.01.2010

Väliseesti arsti, Rootsis elava sisemeditsiini ja töötervishoiu spetsialisti Jaan Suurküla arvates on seagripi pandeemiaks kuulutamine põhjendamatu, siin on viited korruptsioonile ning ka vaktsiiniravimite kaitsetoime on küsitav.


 

Ekspress.ee-ga ühendust võtnud Dr. Jaan Suurküla, kes on varem Rootsi suurettevõttes ABB vastutanud töötajate vaktsineerimise eest ja vastavat problemaatikat hästi tundma õppinud, on veendumusel, et leidub tõsiseid põhjusi, et panna gripivaktsiinide väärtus küsimärgi alla. „Olen varem tegelenud farmakoloogiaga, ja nägin siis seespoolt, kuidas arstirohuettevõtted süstemaatiliselt mõjutasid ja ostsid uurijaid," märgib Suurküla.

Ta toob oma veendumuse põhjenduseks järgmised näited.

Esiteks..

.. Dr. Anthony Morris, juhtiv viirusteekspert ja endine FDA (US Food and Drug Administration) vaktsiinide osakonna direktor, kes on öelnud:

„Pole olemas tõendeid, mis kinnitavad, et seni arendatud gripivaktsiinidel on gripi puhul ennetav või leevendav mõju. Nende vaktsiinide tootjad teavad, et need on väärtusetud, aga jätkvad siiski nende müüki."

Suurküla sõnul tegi Dr. Morris uuringu gripivaktsiini kohta 1976. aastal. Uuring näitas, et vaktsiini efekt on nõrk ja seotud ohtlike kõrvalmõjudega. „Siis, kui ta avalikult hoiatas vaktsineeerimise eest, vallandati ta ja kõik tema uurimusdokumendid põletati ära," märgib Suurküla. „Dr Morrise hoiatustele vaatamata käivitati USA esimene massiline vaktsineerimiskampaania, mis peatati 10 nädala pärast tõsiste komplikatsioonide tõttu, kaasa arvatud raske närvihaiguse, Guillain-Barré sündroomi  tõttu. (Selle kohta saab lugeda siit: Dr Anthony Morris).

Teiseks..

.. toob ta USA Tervisehoiuministeeriumi uuringu gripivaktsiinide kohta 2005. aastal. Tulemus:

"Mitte ühes vanusegrupis üle 65. aasta ei leitud seost suurema vaktsineerimiskatte ja väiksema suremuse vahel."

"Uuringud, mis on leidnud, et vaktsineerimisel on mõju, on olulisel määral üle hinnanud vaktsineerimise kasu."

(Allikas: Simonsen L, Reichert TA, Viboud C, et al. Arch Intern Med 2005;165(3):265-272, online kokkuvõtte.)

Kolmandaks..

.. Dr. Thomas Jefferson, maineka erapooletu uurimisasutuse Cochrane Collaborations vaktsiiniuurimise osakonna juht, kes tegi ulatusliku analüüsi kõikide gripivaktsiinide uuringute kohta. Tema järeldus inaktiveeritud ("tapetud viirustega") vaktsiinide kohta (muid vaktsiine Suurküla sõnul enam ei kasutada, kuna elavad vaktsiinid võivad muutuda aggressivseks):

"..inaktiveeritud vaktsiinide efekt on väike või pole olemas." (Allikas: British Medical Journal 2006;333:912-915)

Jefferson leidis isegi, et mõned uuringud vanusegruppide, niinimetatud kohortide kohta olid ilmselt võltsitud. 

Neljandaks..

.. ütles Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee tervisekomitee juht doktor Wolfgang Wodarg, et Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) poolt algatatud gripi nn valepandeemia on üks kõige suuremaid selle sajandi meditsiiniskandaale. Wodangi sõnul nimetati leebet grippi põhjendamatult pandeemiaks, mis tõi kaasa suuri kasumeid vaktsiinitootjatele. (Alllikas: artikkel ajalehes The Daily Mail)

Dr. Suurküla: „Pandeemia eesmärk on olnud kaitsta maailma kardetavate infektsioonide eest rahvusvahelise koostöö loomise läbi. Aga WHO presidendi Margaret Chani uus definitsioon, mis tähendab, et iga rahvusvaheliselt levinud infektsioon on pandeemia, kas kardetav või mitte, kaotab ära respekti selle mõiste vastu ja on sellepärast selgesti kahjulik ja lisaks mõttetu. Pandeemia puhul on WHO-l õigus nõuda, et riigid viivad läbi rahvuslikud kampaaniad infektsiooni piiramiseks, kaasa arvatud massilist vaktsineerimist ja ennetevate rohtude välja jagamist. See uus reegel kindlustab miljardilisi sissetulekuid ravimitootjatele, kuna iga gripi või muu rahvusvaheliselt levinud infektsiooni puhul tulevikus peab WHO välja kuulutama pandeemia hoiatuse ja sellega nõudma et iga riik viib läbi terve rahva "kaitsmise" ravimifirmade toodete abil."

Viiendaks..

..viitab Suurküla Rootsi ajalehe „Svenska Dagbladet" artiklile, kus kirjeldatakse, kuidas Maailma Tervishoiu Organisatsiooniga (WHO-ga) seotud võtmekspertidel on sidemed ravimitootjatega. (Vastavat skeeemi saab näha siin.)

Dr. Suurküla arvates ei ole enamik vaktsineerimisuuringutest tõendanud vaktsiinide olulist kaitsvat efekti. „Sellepärast on põhjust kahelda, et need 3-4 uuringut, mis on teatanud suuremast efektiivsusest, on võltsitud," ütleb ta. Suurküla järeldus: on põhjust panna gripivaktsiinide väärtus küsimärgi alla.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

WHO juht Eestis soovitab siiski vaktsineerida

Siiri Erala
Postimees
12.01.2010



Maailma Terviseorganisatsiooni (WHO) Eesti esinduse juht Jarno Habicht ei ülehinda ravimifirmade mõju WHO otsustele kuulutada välja seagripipandeemia ning soovitab inimestel lasta ennast siiski vaktsineerida.

Habicht ütles ETV saates «Terevisioon», et tema arvates ei ole alust rääkida WHO mõjutamisest ravimifirmade poolt, sest organisatsiooni peadirektorile annab nõu pädev komisjon, vahendasid ERRi uudised.

«Ma arvan, et rahva tervis selles suhtes ongi keeruline, et kui me ei tee mitte midagi, siis on probleem, ja kui me teeme midagi, siis on probleem,» kommenteeris Habicht.

«Rahvastiku tervise eest seismine tekitab väga palju küsimusi. Ma arvan, et teisest küljest on väga positiivne, et sellised arutelud on. Üks pool on see, kui seda tehakse poliitikatandril, teine pool on see, et üldse on arutelud selle teemal, kas me teeme õigesti, kas me teeme õigel ajal, mida me teeme, kuidas me teeme,» märkis ta.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

ENPA kahtlustab ravimitootjaid valepandeemias

Siiri Erala
Postimees
11.01.2010

Euroopa Nõukogu Parlamentaarne Assamblee kutsub sel kuul kokku erakorralise nõupidamise eesmärgiga algatada uurimine ravimitootjate mõjust Maailma Terviseorganisatsiooni tegevusele H1N1 gripi ehk seagripi küsimuses.

Assamblee kahtlustab, et ravimitootjad mõjutasid teadlasi ja rahvatervisega tegelevate ametkondade esindajaid, kes pidid alarmeerima riikide valitsusi, eesmärgiga suurendada nii gripivaktsiinide ja -ravimite kasutamist ja panna riike ostma võimalikult palju vaktsiini. Samal ajal eksponeeriti täiesti põhjusetult miljoneid inimesi üle maailma ebapiisavalt testitud vaktsiinide poolt põhjustada võivatele kaasnähtudele, vahendas meditsiiniuudiste portaal Mu.ee Pharma Timesi.

«Maailma Terviseorganisatsiooni poolt algatatud gripi valepandeemia kampaania on üks kõige suuremaid selle sajandi meditsiiniskandaale,» ütles doktor Wolfgang Wodarg, Parlamentaarse Assamblee tervisekomitee juht lisades, et pandeemia väljakuulutamine ei tohi olla mõjutatud ravimimüüjate tegevusest.

Jaanuaris leiab aset erakorraline nõupidamine ravimitööstuse mõjust Maailma Terviseorganisatsiooni tegevusele gripipandeemia välja kuulutamisel. Nõupidamise tulemustest teavitatakse 47 Euroopa riigi parlamente. Seejärel algatatakse uurimine ning kuulatakse ära need, kes olid seotud pandeemia väljakuulutamisega.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Teine gripilaine on võimalik

Aime Jõgi
Postimees
11.01.2010

Tartu Ülikooli Kliinikumi nakkusarsti Matti Maimetsa meelest on Eesti õnnega koos, kuna uue gripi surmajuhtude prognoos oli sügisel palju rängem, kui see nüüdseks on kujunenud.

Eelmise nädala seisuga on Eestis registreeritud 13 uue gripiga seotud surmajuhtu.

«Aga ainult väga vähe informeeritud inimene arvab, et uus gripp ei ole oluliselt midagi erinevat tavalise gripiga võrreldes,» ütleb Maimets. «Selles mõttes on Eestis rahustava infoga pisut liiale mindud.»

Ta selgitab, et uue gripi eripära on, et raskesti põevad seda küll vähesed, kuid need patsiendid on tavalisest nooremad ja juba veerand neist, kes haiglasse pannakse, vajavad intensiivravi. Mõned surevad.

«On võimatu ette selekteerida neid õnnetuid ohvreid, keda niisugune saatus võib tabada!» ütleb ta. «Ja näiteks laste surm on täiesti lubamatu! Ka 40- ja 50-aastased inimesed ei tohi surra!»

Maimets ütleb, et osale inimestele piisab korralikust toitumisest, käte pesemisest, sportimisest – nad ei haigestu. Aga mõnele ei piisa.

«Vaktsineerimine on täpselt seesama, mis on kondoomid või turvavöö – need aitavad meid ootamatutes olukordades,» sõnab Maimets. «Vaktsineerimine ei kaitse mitte üksnes meid isiklikult, vaid ka teisi, kellega me kokku puutume.»

Mati Maimets lisab, et tema vaktsineeris kogu oma perekonna, lapsed ja lapselapsed.
«Ka oma tütre ämma ja äia, sest nad käivad meil tihti külas. Ma võin isegi öelda, et meil on niisugune maja, kuhu vaktsineerimata inimene sisse ei tohi astuda, sest meil elab siin ka ühekuune tüdruk,» räägib ta.

«Sel talvel vaktsineerides saate kaitse suure tõenäosusega mitte ainult tänavuseks, vaid ka järgmisteks hooaegadeks, sest uus viirusetüvi ei kao lähiaastail mitte kuhugi. Muide, arstiteaduskonna tudengid vaktsineerivad end väga hea meelega ja see on suurepärane näide teadlikkusest,» räägib doktor.

Küsimuse peale, et kas dr Maimets räägib seda juttu äkki sellepärast, et vaktsineerimine on Eestis tegelikult läbi kukkunud, raputab nakkusarst intensiivselt pead. «Igas ühiskonnas leidub vähemalt 20 protsenti terve mõistusega inimesi, kes tahavad end ja oma lapsi kaitsta. Nüüd, kus vaktsineerimine on kõigile kättesaadav, juhtub see kindlasti Eestiski ja suuremat eesmärki polegi mõtet seada.»

Matti Maimets ei kahtle, et pärast koolivaheaega võib jõuda Eestisse uue gripi teine laine, aga loodab väga, et see ei tule esimesest hirmsam.

Ka neil, kes on sel talvel juba haiged olnud, kuid ei tea, milline viirus neid maha niitis, soovitab Maimets end vaktsineerida. Haiguse juba läbipõdenu organismile annab gripivaktsiin ta sõnul vaid lisastiimuli tugevnemiseks.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Euroopa riigid on hädas kasutamata vaktsiinihunnikutega

Siiri Erala
Postimees
11.01.2010

Mitmed Euroopa riigid on hädas seagripihirmus tellitud suurte vaktsiinikogustega, millega pole midagi peale hakata.
Miljonid vaktsiinidoosid on ladudes seismas näiteks Saksamaal ja võimud on alustanud ravimifirmaga GSK läbirääkimisi, et too osa vaktsiinist tagasi võtaks, vahendas VG.

Kui kõnelused ravimifirmaga siiski liiva jooksevad, võib sakslastel kätte jääda 42 miljonit doosi gripivaktsiini. Tellimus oli 50 miljonit ja sellest on ära suudetud kasutada vaid kaheksa miljonit.

Samuti on hulga kasutamata vaktsiini järel Norral.

Kui Maailma Terviseorganisatsioon kuulutas välja seagripipandeemia, läks mõlemal riigil käiku ravimifirmaga varem sõlmitud leping ja vaktsiinikogused pandi teele. Norral on Saksamaaga võrreldes olukord siiski parem – nende tellimus oli üheksa miljonit doosi ning sellest pool on ära kasutatud ja järelejäänud osast kümme protsenti ka annetusena ära antud.

Allikas


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Eestil pole suurt lootust osa vaktsiini ostmata jätta

 

Merike Tamm
Postimees
11.01.2010

Ehkki sotsiaalminister Hanno Pevkur teatas möödunud nädalal valitsuse pressikonverentsil, et peab uue gripi vaktsiini tootjatega läbirääkimisi selle nimel, et viimast kogust vaktsiini Eestisse ei toodaks, ei ole ta oma sõnul selle tulemuste suhtes väga lootusrikas.

«Lõplikku vastust veel ei ole, kuid arvestades üldist olukorda Euroopas, kus mitmed riigid on teatanud soovist tellitud vaktsiinide mahtu vähendada väga suurtes kogustes, on tõenäoline, et tootjad on siiski huvitatud lepingute täitmisest,» ütles Pevkur Postimees.ee'le.

«Võib pidada tõenäoliseks, et kuigi Eestisse veel tarnimata kogus on vaid 102 000 doosi, ei muuda see põhimõtet tootja jaoks. Kui Eestile järgi antakse, soovib sama ju ka näiteks Prantsusmaa, kes on teatanud kümnetest miljonitest üleliigsetest doosidest,» põhjendas minister.

Praegu on Eestisse toodud 148 000 doosi uue gripi vastast vaktsiini.

Tervisekaitseameti avalike suhete juhi Iiris Saluri sõnul on tänase seisuga end uue gripi vastu käinud vaktsineerimas veidi üle 11 400 inimese. Seega on detsembris Eestisse saabunud kogusest ära kasutatud alla 8 protsendi ostetud kaitsesüstidest.

Valitsuse ja vaktsiinitootja vahelise lepingu kohaselt peaks 102 000 doosi jõudma Eestisse selle nädala jooksul.

Ei jäänud vaktsiiniga hiljaks

Pevkur kordas ka täna riigikogu liikmete arupärimisele vastates, et Eesti ei jäänud vaktsiini tellimisega hiljaks. «Tõepoolest, esimene gripilaine tuli tavapärasest oluliselt varem, kuid me peame olema valmis, et teine gripilaine võib suuremas mahus tulla jaanuari teises pooles või veebruaris,» lausus minister.

Kui gripilaine esimese laine harjal haigestus ülemiste hingamisteede viirustesse kuni 16 000 inimest nädalas, siis viimasel kahel nädalal on nakatunuid olnud natuke üle 3000.

Pevkur lisas, et valitsus on uue gripi vaktsiini ja selleks vajalike tarvikute jaoks eraldanud 20 miljonit krooni oma reservfondist, muud kulud kaetakse haigekassa riskireservist. Selle täpset summat on ministri sõnul praegu keeruline öelda, see sõltub, palju inimesi läheb end vaktsineerima, sest kulu kaetakse esitatud arvete alusel.

«Eesti riik ei sõlminud vaktsiinitootjatega eellepingut, sest need tingimused ei olnud riigile vastuvõetavad,» põhjendas Pevkur, miks ei olnud võimalik vaktsiini juba sügisel osta. Tegu oli tähtaegse lepinguga, mille eest küsiti tasu, mida tähtaja möödumisel ei oleks tagastatud.

«Rahaline risk oli riigi hinnangul liiga suur võtta,» sõnas minister. «Eeldati, et Eesti kogus on nii väike, et seda on võimalik saada vajadusel ka operatiivselt ja nii täpselt ka läks,» märkis Pevkur.

«Oktoobris, nii kui vaktsiin turule tuli, hakkasid intensiivsed läbirääkimised selle soetamiseks ka Eestile.»

Pevkuri hinnangul oli Eesti otsus põhjendatud. Selle ilmestamiseks tõi ta näiteks Prantsusmaa või Hollandi, mis sõlmisid eellepingud ja on nüüd hädas üle jääva miljonite doosidega vaktsiiniga.

Allikas
 


Pühapäev, Jaanuar 17, 2010

Valitsuse otsus tõi perearstikeskustesse vaktsiinijärjekorra

Merike Tamm
Postimee
08.01.2010



Valitsuse otsus lubada kõikidele elanikele uue gripi vaktsiini tõi nii mõnelegi perearstikeskusele helistajate laviini, kes soovisid kiiresti end kaitsesüstida lasta. Teisal aga valitses endiselt vaikus.

«Meil on tekkinud esimest korda järjekord!» imestas perearstikeskuse Sinu Arst juhataja Anneli Kalle-Talvik. «Tänaseks aegu enam ei ole, samuti on peaaegu täis juba esmaspäevased vaktsineerimisajad ja jagame numbreid teisipäevaks,» vahendas Kalle-Talvik. Ta vahendas keskuse pereõde, kelle sõnul olevat päeva peale helistamine hoogustunud, nii et pea iga neljas kõne tuli vaktsiinihuviliselt.

Helistajad olid pigem nooremapoolsed täiskasvanud, samuti kooliealiste laste vanemad, aga aktiivsed olid ka terved pensionärid.

Nüüd on vaktsineerimisel jumet

Ädala perearstikeskuses algas täna eraldi ruumis vaktsineerimine suure hooga - täna süstiti ära koguni kahe viaali jagu ligi 20 patsiendile. «Võtame siin juba osade soovijate telefoninumbreid, sest ei tea, mis ajal järgmise nädala lõpus vaba kabineti saame,» rääkis pereõde Anneli Otsmaa. Tänased ajad broneeriti kiiresti, juba on kinni ka esmaspäeva ja enamik teisipäeva aegu.

«Nii kui eile tuli uudis, et kõik saavad vaktsiini, hakati meile helistama. Nii et ilmselt see soov paisu taga kinni oli,» sõnas Otsmaa. Huvi tunnevad samuti pigem noored täiskasvanud.

Ädala perearstikeskus teeb uue gripi vastaseid süste ruumis, kus tavaliselt võetakse vastu imikuid - haigetega nad kokku ei puutu. «Iga päev me ei saa vaktsineerida, sest mõnel päeval on see kabinet imikute vastuvõttudeks täiesti kinni,» selgitas pereõde.

Perekond Ilus tuli vaktsineerima oma mõlemat last - süsti said nii 9-kuune Georg Martin kui 5-aastane Greta Liisa. «Varem ei süstinud ka väiksemat, sest mõtlesime, et niikuinii korjab haigusi pigem Greta Liisa lasteaiast, aga nüüd, kui tekkis võimalust mõlemat vaktsineerida, on asjal jumet,» põhjendas laste ema Ingrid Ilus.

Greta Liisa ütles, et kardab küll süstimist, aga on nõus selle ära kannatama, kui saab pärast printsessi plaastri õlale.

Erik Mahho (49) tuli end vaktsineerima seetõttu, et töötab kruiisilaeval ja seal on palju suhtlemist klientidega. «Mispärast on poemüüja või klienditeenindaja vähem riskirühm kui tervishoiutöötaja?» imestas tema. Muidu ta külmetushaigusi oma sõnul ei põe ning hooajalise gripi vastu vaktsineerinud pole, kuid selle gripi eest kaitset ootas ta juba ammu.

Suur rehkendamine

Uue gripi vastu vaktsineerimine on paras rehkendamine - esiteks tuleb arvestada, et purk kolme tunni jooksul ära süstitaks. Kui praegu on Ädala perearstikeskusel vaid Celvapani vaktsiini ja järgmisel nädalal lisandub Pandemrix, siis tuleb pereõel arvestada juba kahe purgi ärakasutamisega, sest esimese doosi Celvapani saanutele tuleb kolme nädala pärast ka sama vaktsiini manustada.

Samuti tuleb nii patsiendil kui pereõel täita uue gripi vaktsineerimise puhul rohkem dokumente kui muidu - nõusolekud, riskigrupi koodid, andmed arvutisse...

Tartus ikka vaikus

Tartu suurim, Kesklinna perearstikeskus on aga jätkuvalt hädas, et saada kokku 10 huvilist päevas, et avatud vaktsiinipurgist midagi raisku ei läheks. Perearstikeskuse vanemõde ütles, et nooremate huvi pole märgata, jätkuvalt soovivad rohkem end vaktsineerida pensioniealised inimesed.

Ka Tallinnas Medicumist ning Mustamäe ja Nõmme perearstikeskusest kinnitati Postimees.ee'le, et veidi suurem huvi vaktsineerimise vastu on küll olemas, kuid ei midagi erilist.

Allikas